Tervist, seekordne lugu minu sõrmikutest. Nagu ma juba kaua aega olen vaadanud teiste kauneid sõrmikuid, siis tekkis endalgi soov neid teha. Kuid ega mul polnud aimugi kuidas neid siis teha. 😀  Mõtlesin, et lähen koju käima ja siis küsin venna ämmalt kuidas see tegemine käib. Võtsin endale kohe kohustuseks, et õpin selle sõrmikukudumise kindlalt ära. Kodus oleku aeg, aga äks linnulennul muude töödega ja ei jõudnud ma seda kunsti selgeks saada kuidas sõrmikuid teha. Kurb olin, aga soov hinges siiski püsis suur. Suvel käis mul maal palju külalisi 😀 Üks ääretult vahva külaline oli Juulike. Tuli meil siis jutuks sõrmkindad ja ma kohe küsima, et kas tema oskab neid kududa. Oh seda rõõmu, kui kuulsin oskavat ja veel lahkelt mindki nõus õpetama. 😀 Sedasi said alguse minu esimesed sõrmikud 38 kraadises kuumuses. Ei see kuumus lugenud meile ühtegi. Hakkasin kuduma ja kudumiseks kasutasin Juulikese värvitud kirjumirju lõnga. Silmi lõin vardale 15 kuid hiljem selgus, et oleks võinud nõksu vähem olla. Sõrme otsad tegin ka kokku natuke oskamatult ja teistel kinnastel enam sellist viga ei teinud. Juulike pärast selgitas kus ma vea tegin ja kuidas mugavam ja ilusam jääb see kahandus. 2 kindad tegin 14 silma vardal ja kahandasin sõrmed juba nagu peab ja tulemus tuli palju naksim. Ka nendel kinnastel sai kasutatud Juulikese värvitud lõngu ja mõlemad kindad kootud 1,5 vardaga. Nii ja 3 paar kindaid on mul kootud Laurakesele ja tegin proovi tikkda neid kindaid arhailiste poistega nagu Tiina neid nimetab. Välja tulid need pisikesed kindad sellised. Nüüd võime hakata reedel kodupoole lendama, kuna meil käed ja jalad soojas 😀 Nüüd veel mõned pildid ja tänane postitus ongi valmis. Püsige aga siinsel lainel, homme juba midagi suuremat tulekul 😉

      Sõrmkindad on kootud pöidlakiiluga ja Laurakese omad mitte. Kiilukudumise õppisin kah tänu Juulikesele selgeks 😀 Aitäh Juulike.

Advertisements