Archive for 27. okt. 2012

Suure vaeva tulemus.

Tere kõigile sõpradele. Elutempo on olnud nii kiire, et siia pole kohe kuidagi jõudnud. Olen hetkel kodumaal puhkamas :D, kui seda sedasi võib nimetada. Kuigi ma ise seda eriti puhkuseks nimetada ei saa. Tööd ja tegemisi käed ja jalad täis. Ehk ikka saan enne ärasõitu nädalakese ikka lösutada ja puhata ka, ma ise arvan sedasi 😀 Kuid nüüd minu tegemiste juurde. Suvel käis mul külas Tiki Mari ja sai kõvasti tikkimist õpitud. No eks ma ikka olen enne tikkinud ju ka. Kuid ei ole ma seda enam suurt harrastanud ikka palju palju astaid. Ja ma olen tõeliselt rooste läinud. Ja nii ma siis alustasin algusest peale. Ja Tiinake muudkui õpetas ja õpetas. No küll oli ikka kannatlik naine 😀 Mina see eest muudkui harutasin ja harutasin. No ei tulnud mul ikka kohe nii nagu ma oleks tahtnud. Ja ega ei tule veel siiani perfektselt see töö. Kuigi hakkab tasapisi asi juba paranema. Harjutamine pidavat meistriks tegema, eks näis 🙂 Ja vähe sellest ma õppisin ka kotte õmblema, seega 2 kärbest 1 hoobiga. Tiinale suured tänud ja kui ma ikka päris aus olen siis 1 koti peal olev karikakar on ikka Tiina tehtud ja ülejäänud lilled minu pusitud. Arhailises tikandis kukuvad osad triibud otseti ja teised seliti kuigi peaksid olema sirged. Pole hullu ma teen ja harjutan edasi, küll ta siis ikka tuleb ka. See kott kus on kirjutatud meie pere nimi on ka Tiina kirjutatud ja mõni detail kah. Mulle oli ju pidevalt vaja ette näidata ja teha, et ma saaks aru. Seega on see 1 nimega kott ka Tiinaga kahasse tehtud. Kuid ribad õmblesin ma siiski ise Tiina juhendamisel. Ja üldse oli see üks ütlemata tore aeg, mis me koos veetsime ja käsitööd tegime. Aitäh Tiina sulle veelkord, et soostusid mind õpetama ja minuga nii palju vaeva nägema. 😀 Kotid ise tulid välja sellised.

   

Minu uus Kirke.

Nagu lubatud täna siis suurem tegemine. Ega ma suvel päris lulli seal maal löönud. Ikka kudusin ja tegutsesin. Heili hea sõbranne andis mulle läbi kududa Kirke mustrit. No ma siis hakkasin tema kaunist loomingut läbi kuduma ja välja tuli see seekord selline. Päris kenake, kas pole? Ma tihti mõtlen, et kuidas ikka mõni inimene nii kauneid mustreid oskab luua? Minul küll sellist annet pole. Õnneks on antud anne kududa ja saan hakkama nende mustrite läbikudumisel. Andku ikka kõige vägevam talle jõudu ja jaksu uusi mustreid luua, et siis kõik harrastajad seda naudingut minuga koos saaks jagada. Mustreid peaks olema tema kodulehel müügis, et kellel soovi ja huvi minge kaema. http://hayleypitsid.blogspot.it/

Rätt on kootud lõngast Roma ja nr 2 varrastega.

     

Minu esimesed sõrmikud.

Tervist, seekordne lugu minu sõrmikutest. Nagu ma juba kaua aega olen vaadanud teiste kauneid sõrmikuid, siis tekkis endalgi soov neid teha. Kuid ega mul polnud aimugi kuidas neid siis teha. 😀  Mõtlesin, et lähen koju käima ja siis küsin venna ämmalt kuidas see tegemine käib. Võtsin endale kohe kohustuseks, et õpin selle sõrmikukudumise kindlalt ära. Kodus oleku aeg, aga äks linnulennul muude töödega ja ei jõudnud ma seda kunsti selgeks saada kuidas sõrmikuid teha. Kurb olin, aga soov hinges siiski püsis suur. Suvel käis mul maal palju külalisi 😀 Üks ääretult vahva külaline oli Juulike. Tuli meil siis jutuks sõrmkindad ja ma kohe küsima, et kas tema oskab neid kududa. Oh seda rõõmu, kui kuulsin oskavat ja veel lahkelt mindki nõus õpetama. 😀 Sedasi said alguse minu esimesed sõrmikud 38 kraadises kuumuses. Ei see kuumus lugenud meile ühtegi. Hakkasin kuduma ja kudumiseks kasutasin Juulikese värvitud kirjumirju lõnga. Silmi lõin vardale 15 kuid hiljem selgus, et oleks võinud nõksu vähem olla. Sõrme otsad tegin ka kokku natuke oskamatult ja teistel kinnastel enam sellist viga ei teinud. Juulike pärast selgitas kus ma vea tegin ja kuidas mugavam ja ilusam jääb see kahandus. 2 kindad tegin 14 silma vardal ja kahandasin sõrmed juba nagu peab ja tulemus tuli palju naksim. Ka nendel kinnastel sai kasutatud Juulikese värvitud lõngu ja mõlemad kindad kootud 1,5 vardaga. Nii ja 3 paar kindaid on mul kootud Laurakesele ja tegin proovi tikkda neid kindaid arhailiste poistega nagu Tiina neid nimetab. Välja tulid need pisikesed kindad sellised. Nüüd võime hakata reedel kodupoole lendama, kuna meil käed ja jalad soojas 😀 Nüüd veel mõned pildid ja tänane postitus ongi valmis. Püsige aga siinsel lainel, homme juba midagi suuremat tulekul 😉

      Sõrmkindad on kootud pöidlakiiluga ja Laurakese omad mitte. Kiilukudumise õppisin kah tänu Juulikesele selgeks 😀 Aitäh Juulike.

Sokid Tiinale.

Tere kõigile sõpradele. Olen jõudnud tagasi tsivilisatsiooni ja nüüd seisab ees suur hulk pildistamist ja nende piltide väljapanemist. Mul käis külas Tiki Mari Tiina. Oi see oli üks ütlematta põnev aeg ja tegime palju huvitavat koos. Kuna Tiina kudumisega otseselt ei tegele, siis otsustasin tema headuse ja lahkuse tasuda 1 sooja sokipaariga. Eks nüüd ju ole käes aeg, kui need sokid marjaks ära kuluvad. Sokid tulid seekord mul sellised 😀

Vardad olid kasutusel 1,25 ja silmi on vardal 20