Archive for 27. juuni 2011

Ilus traditsioon.

Tere. Täna tahan ma näidata teile midagi mida meil koduses eestis ei ole. Itaalias nimelt on kena komme, et kui laps sünnib, siis pannakse uksele kas rosett või miskit, mis näitab lapse sündi majas.Tüdrukute puhul roosa ja poiste puhul sinine. Poest on võimalik osta kauneid rosette selleks puhuks. Kuid paljud teevad ka ise. Ni siis tegin ka mina ise oma lapse sünni puhul lillekese 😀 Välja kukkus ta mul selline 😀

Karolina sünnipäev.

Täna tahan ma ühe vana võla heastada ja panna oma tütre sünnipäeva pildid siia. Õigemini tordi omad, mille ma tegin üle pika aja 😀 Karolinale sai tehtud siis sünnipäevaks tort maasikatega ja mitte ainult. See on nimelt küpsisetort, mille küpsised on laps Eestist kaasa toonud 😀 Ega siis Itaalias pole na häid küpsiseid, millest meie oleme harjunud seda torti tegema. Ja peab mainima, et mina, kes etiti magusat ei söö, sõin ka isuga.Sõbranna Elina näost on näha, et küpsisetort kuulub tema lemmikute hlka.Nimelt oli Elina ennast Karolina sünnipäevaks kenasti kohale toimetanud ja me olime väga õnnelikud tema tuleku üle. Ja selline see tort siis lõpuks valmis sai 😀

  

Pisikesele neiule.

No tere taas 😀 Tahan teile nüüd näidata mida olen oma pisikesele tütrele teinud. Uuele ilmakodanikule on ju nii põnev asju teha. Seega tegin minagi :D. Valmis padjapüür mille ma ise ära tikkisin. Padjapüür on muidugi ostetud. Siis sai tehtud ka voodikomplekt millele heegeldasin ise pitsid vahele. Välja näevad nad sellised.

  

Laura 1 kuu.

No nii aeg see lendab linnulennul ja Laura on juba 1 kuu vanune.Kaalume me nüüd 3.700 kg ja oleme 53cm pikad :D. Seega päris hea saavutus ;).  See 1 kuu on olnud meile mõlemile harjumise kuu ja parasjagu raske kuu. Raske kuna pisikesel lapsel siin ilmas hakkama saada pole ju kerge. Pead kõikke õppima ja kõhuvalu vist see 1 mis neid väikseid maimukesi vaevama hakkab. Nüüd kus oleme 1 kuu vanused hakkame tasapisi harjuma nii valude, kui ka nende toimetulekuga.Ja oh seda palavust, mis meil siin on. Sellega kaasnes ka higilööve, Järjekordne nuhtlus ja ebameeldiv rõõm meie lapsele. Õnneks on ka mõned jahedamad päevad, kus päike ei kiusa ja saame ka rahus väljas olla. Teinekord võib pilvine ilm ja vihm lausa jumalikud olla 😀 Nii mõtleme vähemalt meie Lauraga. Kuid mis muud, kui kasvame edasi ja anname teada kuidas meie areng toimub. Emme ootab ju pikkisilmi lapse kasvamist ja kõikke uut, millega laps üllatab. Naeratame me igaljuhul juba sünnist saati ja nüüd hakkame ka esimesi koogamisi tegema. Oh need on nii armsad ja asised 😀