No sedasi, seekord saan hinge tõmmata. Nagu alati käivad minul ju kõik asjad viimasel minutil. . Enne ärasõitu ju vaja kõik suuremad asjad ära lõpetada. Nii ka seekord. Haapsalusalli tegemine meenutas lõpus nagu suusamaratoni, kus hing paelaga kaelas. Kas jõuan või ei jõua. Aga vot jõudsin küll. Pitside tegemiseks kulus kaks väga ränka ja pikka päeva. Oi kuidas käed öösel valutasid. Ja kui pitsid valmis, taas Mioka juurde õmblemise õppetundi. Pitsi õmblemiseks kulus kokku 6 tundi. Ausalt ma olin ikka nii tüdinud ja õhtuks täitsa rihmaks tõmmatud. 😀  Aga valmis ma ta sain. Miokale muidugi suured tänud taas kuna tema aitas seda salli venitada ja arvutused kõik tema tehtud. Ta on mul ju mälupulga eest 🙂 Ma ei saaks ilma temata kohe hakkama. Aga noh, mis ma lobisen vaadake ise mis tuli. Mustriks seekord vausabakiri.

    

Advertisements