Kuna meie peres on üks vahva MIa-Lotta, siis käib ta ju vanaemal ka külas. Ja ühel vanaemal peab ju olema ka kass. Seda Miakene külastama tuligi. Oh seda lapse rõõmu kassi nähes. Polnud meie lapselapsel asu hetkekski. Vaja seda looma ju silitada , toita, joota ja mida kõikke muud veel temaga teha. Aga vaesele kassile see ei olnud eriti meeltmööda ühtegi. Jooksis mis jooksis eest ära, aga ära väsis temagi. No ja siis soostus hetke isegi Mia-Lotta kõrval magama. Raske oli see kassikese elu koos väikse inglikesega. Ei jõudnud temaga kuidagi sammu pidada. Siin teile üks pilt meie kahe uuest tutvusest. 😀 Aga Lehvitab meie Mia- Lotta vanaema Carmenile Rootsimaale 😀

Advertisements