Oh kui kena on kodune talv. Kui lennukist maha tulin, siis see jäine õhk tõmbas hinge kinni nagu naksti. Ja see lumi, mis igalpool on. Lausa võrratu. Koju sõites helistasin lapsepõlve sõbrannale ja andsin endast märku. Ütlesin, et oleks vahva midagi koos teha ja nii ta kohe ka toimis. Hommikul pool 9 telefon ja läks lahti. Ei mingit vastuvaidlemist olid esimesed sõnad. Me lähme täna suusatama. Oh ooooo see oli ahvatlev väljakutse. Suuski polnud ma alla saanud juba ammu. Mingi 10  aastat  kindlasti. Võtsime siis ka teise sõpsi kaasa ja läks reis suusatama Palivere mägedesse. Oh sa aeg ma poleks uskunud, et mu füüsiline vorm ikka nii viletsaks on jäänud. Tuleb välja, et vanus hakkab mind oma lohakusest kimbutama ja lihased täitsa käest ära. Aga ma olin tubli sõitja. Teised ka loomulikult kuid mina siiski parem 😀 Ja parem seepärast, et ikka kukkusin ka 2 korda. Teised sellega hakkama ei saanud. 1 Kord kui poolest saadik istumise pealt ikka alla tulin, kui lumesahk, oli ikka uhke tunne küll. Lumi tuiskas mõlemilt poolt ja otse jope alla nii ikka vastu selga välja. Vahva 😀 Ja enne lõppu sai korra ikka ninali ka visatud. Noh kas ma pole siis vägev suuskaja ahh ??? Siin mõned pildid teile meie uhkest päevast vaatamiseks.

      

Advertisements